Kuressaare ajalooga kursis olevad lugejad ilmselt teavad, et
linna raekoda ehtis aastatel 1847-1931 torn. Loodetavasti avab käesolev käsitlus
selles teemas mõned uued aspektid.
XX sajandi 80-te aastate lõpp oli aeg, mil rahvusliku
taassünni õhinas märgati ka Kuressaare raekoja puuduvat torni. Kuigi sellel
polnud ehk eestlusega otsest kokkupuudet, tundus paljudele, et koos Vabadussõja
mälestussambaga vääriks taastamist ka raekoja katuse kroon. Mäletan tollest
ajast enda kui noore entusiasti vestlust tollase Saaremaa peaarhitekti,
legendaarse Lilian Hansariga. Selgus, et raekoja torn tema ajaloolisel kujul ei
oma taastamisväärtust, kuna selle proportsioonid on arhitektuurses mõttes
ebasobivad. Juuresolevat fotot vaadates jääb üle selle hinnanguga nõustuda.
Foto pärineb aastatest 1929-31, üles võetud Uus tn 20 (nn
Aaviku maja) tornist (Saaremaa Muuseumi fotoarhiivist) ehk et raekoda on
vaadeldav nö tagantpoolt.
Taastamismõtteid mõlgutati juba enne Teist Maailmasõda. 1937. aasta 5. veebruari Meie Maa kirjeldab linnavolikogus toimunud arutelu. Volinikud olid üldiselt sellel meelel, et raekoda vajab torni. Ühel meelel oldi ka selles, et rahastamine peaks toimuma ühiskondlikel alustel ehk siis annetuste kogumise abil. Muide, 13.05.1939 teatab Postimees, et Kuressaare linnanõunik aastatel 1919-1921 Eduard Heinrich Eisenschmidt (1864-1938) pärandas fondile 25 protsenti oma varast ehk 5780,53 krooni.
Volinike arvamused lahknesid selles, kas taastada torn
esialgsel kujul või rajada uus moodsas arhitektuurses võtmes. Lõpuks tuldi
mõneti kummalisele järeldusele, et kuna vabariigi 20. sünnipäev on juba liiga
lähedal ja pidupäevaks valmis ei jõuta, siis peaks teema uuesti üles võtma 25.
aastapäeva eel. Volinikud muidugi ei osanud ette näha seda, et viis aastat
hiljem käib sõda.
Huvitav, kas volinikele oleks andnud inspiratsiooni Friedrich
Sigismund Sterni (1812-1889) 1850-sse aastatesse dateeritav joonistus? Sellelt näeme,
et kuigi pildil oleva torni kuju sarnaneb fotolt nähtuvaga, on see ometi
teistsuguste proportsioonidega, eeskätt madalam.
Sellele seletuse leidmiseks peame veidi süvenema raekoja ajaloosse. Raekoja torni lasi 1847. aastal ehitada Georg Adolph Brockhausen (1827-1867) oma isa, Kuressaare bürgermeistri Johann Berend Brockhauseni (1787-1836) mälestuseks.
1865. aastal seadis kellassepp Julius Voeltzke raekoja
tornile kellad, vastavalt lepingule tunni- ja minuti osutitega, ilma löögita,
numbrilaua läbimõõt 20 tolli, hea messingist mehhanismiga.
Tõenäoliselt ehitati torn kellade paigutamiseks kõrgemaks
ning sellega rikuti ära esialgsed proportsioonid.
1931. aastal raekoja torn likvideeriti mädanenud
puitkonstruktsioonide tõttu.
Kuid see pole ometigi veel kõik. Postituses Kuressaare
raekoja fassaadi mõistatus https://teemeiseajalugu.blogspot.com/2019/07/kuressaare-reakoja-fassaadi-moistatus.html
püstitasime hüpoteesi, et ajalooline
raekoda pidi sarnanema Kuressaare krahvi Magnus Gabriel De la Gardie
(1622-1686) omakäelisele skitsile. Seega oleks täiesti õiglane soovida, et
taastatav torn oleks ajastutruu ehk siis barokkstiilis.
Võrdluseks: tänapäevasele taastamislahendusele andsid täiesti
uue sisu arhitektuuribüroo Kosmos arhitektid Mihkel Tüür, Ott Kadarik ja Villem
Tomiste 2002. aastal pärast Tallinna Püha Vaimu kiriku tornipõlengut. Nende
ideeks oli rajada uus tornikiiver kujumuutvast plastikmembraanist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar