Koguva asustusajalugu

Väike uuring, mis sai koostatud Muinsuskaitseameti tellimusel:

https://register.muinas.ee/file.php?filetype=monument.file&id=129433

Professor Paldroki lahkumine

 Aleksander Paldrok VR I/2 (1871-1944) oli Saaremaa oma rahvusvaheline mees. 

1895. a lõpetas Tartu Ülikooli, 1898. a kaitses doktoriväitekirja. 1904-1905 osales Vene-Jaapani sõjas, kus sai jalga haavata ning pidi kogu elu kõndimisel kasutama jalutuskeppi. Teenete eest sai Püha Stanislavi ja Püha Anna ordenid. 1915. a nimetati Tartu Ülikooli dotsendiks, 1917 erakorraliseks professoriks. Vabadussõja ajal ehitas üles toimiva meditsiinisüsteemi. Teenete eest sai sanitaar-kindralmajori auastme ja Vabadusristi I/2. 

Rahvusvaheliselt tuntuks sai professor Paldrok pidalitõbi alaste uurimustega. Tema poolt kasutusele võetud pidalitõve süsihappelume ja kullapreparaatidega ravimise meetod ei ole tänagi aktuaalsust kaotanud; selle eest esitati teda kolm korda Nobeli meditsiiniauhinna kandidaadiks. 

Samuti tegi professor Paldrok rahvusvaheliselt tuntuks Kuressaare ravimuda.

1941. a lahkus professor Paldrok Saksamaale. Pärast seda kui Saksamaa Eesti vallutas, tuli ta Kuressaarde suvitama. Öeldi, et suvitushooaeg algab siis kui Paldrok kohale jõuab. Siin ta ka suri 1. juulil 1944. a.

------------------

Pofessor Paldrokki maeti väga suure pidulikkusega 6. juulil 1944. a. Ülevaade matustest ilmus 8. juuli ajalehes Meie Maa. Sama lehe esikülje nö suured pealkirjad: Idarinde kesklõigus kestavad rasked võitlused; Normandias tõrjuti kõik vaenlase rünnakud; Soomes tõrjuti bolševike rünnakud.

Selleks ajaks oli sõda juba jõudnud tagasi Eestisse, lahinguid peeti Narva ümbruses. Sinimägede lahingu alguseni oli jäänud kolm nädalat. Siiski on kolmandal leheküljel väga pikk ülevaateartikkel, kuidas käituda õhurünnaku puhul ja eraldi kuulutus: 

---------------------

Väljavõte ajaleheartiklist Professor Paldroki viimne teekond

Foto samast päevast. Üles on rivistatud saksa mundrites sõjamehed ning orkester. Paremal esiplaanil olev hoone on endine Paadla mõisa koda. Temast kaugemal asunud kahte maja pole enam ammu. Need lammutati maha, et ehitada maotut korrusmaja.

Veelkord ajalehest Meie Maa:

Sama koht teise nurga alt. Vasemal eelmiselt fotolt tuttav hoone, taamal paistab raekoda. Nende vahel oleva kahe maja asemel on nüüd Ferrum. 

Sõjamehed kannavad patju Aleksander Paldroki aurahadega. Iseenesest huvitav tõik, et Saksa armee osaleb eestlase matusel oma aukompaniiga. Kas oli siin tähtis see, et professor oli pärast 1941. aastal Saksamaale lahkumist nö täiskodanik? Või see, et tal oli tõepoolest kõrge aukraad - kindralmajor? Või mõlemad kokku?

Aga vaat mida ütles Saksa okupatsiooni aegne maavanem Arnold Paas (1890-1970) professor Paldroki kalmu juures, täiesti isamaaline jutt:

Kuid saksa aukompanii sõdurid olid juba ammu ei tea kus kui täpselt kolme kuu pärast jõudis kohale Punaarmee. Erilisi lahinguid Kuressaares ei peetud, saksa taganejad ja punaväe eelsalgad paugutasid vastastikku. Natuke põletati midagi maha ka. Juba natukese aja pärast võeti Tehumardi lahingus vastastikku natuke põhjalikumalt mõõtu. 

Vasakpoolsel hoonel oli õnne – ta taastati pärast põlengut. Parempoolne lammutati.

Alguses asus taastatud hoones Kingissepa 2. keskkool, vist venekeelne haridusasutus

Seejärel oli ürituse nimi Pioneeride maja. Olen seal ka kord elus käinud, mingil pioneeride mälumängul linna 8-klassilist kooli esindamas. Nagu oleks üsna hästi läinud, vist. Eks kümne aasta pärast mäletan, et võitsin. 

Pärast iseseisvuse taastamist püüti majas igasugu pisibisnesit ajada.

Täna pesitseb seal muist vallavalitsust ja teise korruse saalis käib koos volikogu. Uut pilti pole vaja panna, minge vaadake ise.

---

Professor Paldrok lahkus areenilt siis kui kõik oli veel üsna päikeseline.