Kui vanad on Kuressaare reakoja ees kasvavad puud?

Artikkel ilmus ajalehes Meie Maa 2018 suvel

Vt ka https://teemeiseajalugu.blogspot.com/2019/08/mitu-erinevat-torni-on-olnud-kuressaare.html

Ja

https://teemeiseajalugu.blogspot.com/2019/07/kuressaare-reakoja-fassaadi-moistatus.html

Oleme harjunud sellega, et meie linnas on palju põlispuid. Kuid meile ei meeldi see kui keegi kavatseb neist mõne maha võtta. Heaks näiteks on lossivallid. Veel 20 aastat tagasi uppus loss rohelusse. Mäluvärskenduseks võiks vaadata 1998. aasta aerofotosid. Kuid selge oli, et puujuured kahjustasid muldkindlustusi ja seetõttu oli valik lihtne. Ometi tekitas puude lossivallidelt eemaldamise idee laialdast vastupanu. Nüüdseks on kired ammu raugenud ja lagedad lossivaated silmale armsad vaadata.

Hetkel on tulipunktis linna keskväljaku rekonstrueerimine ja selle kaudu ehk ka raekoja esised puud. Oleme harjunud sellega, et raekoja hoone põlispuude tagant õieti välja ei paistagi. Kas teate mälu järgi öelda, mitu akent on raekoja keskväljaku poolse fassaadi teisel korrusel? Ei tea? Pole vist fassaadi puude tagant ammu näinud.

Täna püüame vaadata ajaloos tagasi. Vanade piltide ja fotode abil saab luua ajarea, mille kaudu võiks selguda tõsiasi, et praegused raekoja ees kasvavad puud pole selles kohas olnud mitte igavesti, vaid on järjekorras teised ja et ehk on praeguse põlvkonna käes järg saata vanad, vintsutatud puud pensionile ning istutada nende asemele uued.

Friedrich Sigismund Sterni (1812-1889) joonistus 1840. aastatest, kusjuures enne seda kui 1847 a ehitati raekojale torn. Raekoja ees kasvab viis puud. Küllap on põhjuseks see, et raekoja fassaadipoolse külje teisel korrusel oli tollal viis akent, keskmine neist nn petik. Tänapäeval näeme samas kohas nelja puud, mille asetus ei põhine otseselt fassaadielementide geomeetrilisel paigutusel. Ladvad ulatuvad joonistusel umbes katuseräästani. Teatavasti põles raekoda Põhjasõja ajal ning taastati alles 18. sajandi lõpuks. Tõenäoliselt on puud istutatud taastamisjärgsel perioodil. 

Fr. S. Sterni joonistus, oletamisi dateeritud 1860. aastatesse, kusjuures muidugi tuleb arvestada sellega,  et raekoja tornile paigutati kell 1865. aastal. Puud, mida on endiselt viis, ulatuvad umbes katuseharjani.

1893. Peetakse Kuressaare Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi 25. aastapäeva. Puude kõrgus ja hulk pole loetav, kuid on näha mitmeid murdunud harusid.

1913. Alles on vaid kaks puud (sama olukord on 1909. aasta fotol). Teadaolevalt viimane ülesvõte vanadest puudest. Autor Otto Eduard Buhgan (1859-1942)

1917. Saksa keisri Wilhelm II noorim poeg Joachim (1890-1920) Saksa vägede paraadrivistust tervitamas. Sõjameeste taga umbes nelja meetri kõrgused noored puud. Autor O. Buhgan

1955. Puude ladvad on uuesti sirgunud räästani, nagu 110 aastat varasemal kujutisel. Seega võib välja rehkendada, et lähema kümne aasta jooksul murdub vähemalt kaks puud. Võib-olla tuleks praeguse keskväljaku rekonstrueerimistööde käigus välja vahetada ka puud? Foto autor Timoteus Linna (1912-2011)